Friday, September 17, 2021

Kultuurisügist alga!

 Kultuurisügise tormituul puhub lehed puult ja sõnad suult. Vähemalt nii ma loodan, et kord see algab ja teeb mu oma vapruse ning vahedusega taas relvituks.

Alustame elust ja armastusest Endlas. Juba homme. Koos (äreva ootuse märke ilmutava) emaga.

Olen (ainuüksi ridade vahelt loetava) lavastuse pileteid kinkinud oma sõpradele. Tagasiside ei peaks mind küll julgustama seda vaatama, aga siiski... ma annan sellele võimaluse. Seda enam, et tegu on homme eelviimase etendusega. Mõelge vaid! Veel kord ja ei kunagi enam! Ei vääri siis vaatamist, või?

Teatri koduleht lubab, et näeme Saara Nüganeni Irmat ning sedagi kuidas Märt Avandi Evald Hermaküla mängib... Või polnud seal siiski päris niimoodi kirjas? Võin ka loomulikult eksida, sest eksimine on inimlik ja vahel tahaks nii paganama inimlik ollagi, et kohe eksin rõõmuga.

Eelarvamus on üks kole loom, kes elab inimese peas. Sealt teda välja ajada... Eksortsism ka ei aita.

Arusaadavalt olen mina kasvanud jah, loomulikult A.H.Tammsaare raamatuga "Elu ja armastus", mis minu kodus oli õrnroosas maitsekas riideköites, ning veel tuhat korda enam samaainelise telelavastusega "Rudolf ja Irma". See viimane on siiani piltides meeles. Ja uskuge, see on võimas mälestus. Evald Hermaküla mängis nähtavaks Rudolfi elegantse ükskõiksuse ning puudutas oma arrogantse armuheitlusega nii, et mingit tänapäeval ette ja taha nämmutatud kooliprogrammis figureerivat seksuaalkasvatust küll enam vaja ei olnud. Kõik oli selge niigi. Mees on mees ja naine... naine on ilus ime.






Minu tagasihoidlikes meenutustes on veel mõned seigad Evald Hermakülaga. Enam kui 30 aastat tagasi kui praeguse Tallinna linnavalitsuse hoone esimesel korrusel oli Rae restoran ja selle vastas jalakäijate tunneli kõrval kohas, kuhu kümmekond aastat hiljem ehitati Tallinna Panga maja, millest hiljem kujunes segastes finantsvetes Ühispank, oli jäätisemüügilett. Mina olin seal koolivaheajal müüja. Ja Evald Hermaküla käis sageli vahvlijäätist ostmas, kusjuures nii, et ühe jäätise sõi ta ära tunnelibarjäärile toetudes, ostis siis veel teise jäätise ning alles siis tegi minekut. Selline jäätisesõber oli. Müügil olid veel ka rabarberikoogid ja väsinud välimusega võileivad, aga jäätis oli ikka tõeline tegija. 

Aga seniks elu ja armastust!

 














No comments:

Post a Comment