Wednesday, July 26, 2017

...my way...

Kunagi ammu aastate eest kudusin ma omale ühe viskooskampsuni. See oli täiuslik ebaõnnestumine! Alates lõngast ja lõikest, lõpetades varraste ja kudumistihedusega. Kandsin seda ühe korra ja tundsin end halvasti, olin justkui ümbritsetud mingist vedelast ollusest.
Nüüd siis võtsin ennast kokku ja harutasin katastroofi üles, ostsin juurde toekama puuvillase lõnga (valgest mustani värviüleminekutega) ja kudusin selle ... võiks ehk nimetada jakiks.
Tulemus on tunduvalt tugevam, vormi hoidev ja ... toekam.

Foto NAGI's: P7240844

Foto NAGI's: P7240850

Foto NAGI's: P7240854

Kogu tõe huvides pildistasin enne suurt harutustööd oma ebaõnnestumise üles. Ilmselt hoian ennast viskoosist edaspidi eemal... või kes teab. Mulle meeldivad ja sobivad rohkem tugevamad materjalid, konkreetsemad jooned.

Foto NAGI's: P6020485

"I've lived a life that's full.
I've traveled each and ev'ry highway;
But more, much more than this,
I did it my way." Frank Sinatra laul "May way"

21.07.2017 käisime Tori kirikus C-Jam´i kuulamas.
Kirik on maitsekalt taastatud. Ilus. Väljapeetud. Elegantne. Ma räägin nii nagu olulisim oleks väline. Pole ju.

Kontsert oli ootuspärane, väikeste keerdkäikude ja piruettidega. Muusikaliselt mõjuv, emotsionaalselt ehk liiga intensiivne. Puhas ja kompromissitu kuld(kollane)!

Mulle meeldib, kui osatakse anda edasi oma nägemust, jutustada, selgitada, kui vaja ka põhjendada. C-Jam tegi seda julgelt, omakasupüüdlikult publikut raputades, jumalavallatult hinge pugedes, ketserlikult kaasa viies.

Sel õhtul muusika kõneles minuga ja mina sain aru.

Parafraseerides viimast pillipala :

"You did it your way:"

Foto NAGI's: 20170721_201844

Selle pildil hoian üleval Tori kiriku kõrgeid müüre. On hea tunne, kui sul on kindel seljatagune.

Foto NAGI's: 20170721_185300

Enne kontserti jõudsin läbi tuhiseda ka Pärnust. Nagu ikka.
Ma ei muutu.









Wednesday, July 12, 2017

Minu mere märgid.

Siidine sinine
libiseb üle.
Valged pilved
istuvad süles.

Sinine selgineb.
kahvatul pinnal.
Virvendus helgib veel
magaval linnal.

Sillerdab kaugele
viimane viiv.
Sinuni ulatub
silmapiir.

Kui sa kord tunned,
tunned mu ära.
Pilved mu sülest
lendavad ära.

Siidine sinine
kaugenev piir.
Õlgu mul katab
samet ja siid.

Foto NAGI's: sini6

Foto NAGI's: sini7

Foto NAGI's: sini2

Foto NAGI's: sini1

Foto NAGI's: sini3

Foto NAGI's: sini5

Juba aprillis venitasin ta raami. Ka esimese väljasõidu tegime aprillis.
Aga pildile jäi alles nüüd. Kaberneeme rannas.
Nagu mere laine.
Nagu mere märk.
Nii nagu peab.
Nii nagu on võimatu.

Drops Baby Alpaca Silk, rätikuks loodud.

Monday, July 10, 2017

"Täna on täna ja forever on forever"

Minu pealkiri on laenatud.
Laename ju sageli teiste mõtteid, öeldut, nägemust. Eriti siis, kui endal midagi öelda ei ole. Kui mõelda ei ole. Kui näha ei saa. Kaugemale mitte.

Minu pealkiri on laenatud Margus Karu raamatult.

29.06.2017
Rehe küünis
"Grace ja Glorie"

Osades Ülle Kaljuste ja Hilje Murel. Lavastaja Vilja Nyholm-Palm.

See oli väga hea lavastus, ükskõik kui banaalselt see ka kõlab. Teises olukorras oleksin vaadanud seda musta huumoriga pingestatud näitemängu... mul ei ole tegelikult sõnu.

Me sünnime siia maailma üksinda. Me sureme üksinda. Sageli mahuvad vahepeale aastad täis sotsiaalset üksindust.
Depressioon ei ole paha tuju nagu autist ei ole halvasti kasvatatud laps.

Juuni tõi valu. Nüüd on kõik, mis oli enne seda, ja kõik, mis tuleb pärast, erinevad. Ma mõtlen neist aegadest erinevalt.
Hüvasti, Karl Joonas ja Margus.

Foto NAGI's: P6030863