Sunday, December 18, 2016

Piisake Pärnut, jälle.

Pärnade all, kus mu kodu,
oktoobris või novembris siis,
hingan endasse külmniisket udu,
hingan, sest elan siin.

Jõgi jääb selja taha.
Mõni joon on hullem kui piir,
mis küüntega kraabitud maha,
mis valutab põsel kui kriim.

Mu ees on lainete loks,
veel jäätuda pole jõudu,
kajab minus su südametuks
kuni merevees vaikuseks sumbub.

Mu mõtted on täna nii selged
lumeräitsakad lendlevad.
Püüan külmkargeid helbeid,
mu huultel nad sulavad.

******

Täna on neljas advent, juba.

No comments:

Post a Comment