Monday, November 30, 2015

Müts teeb head. 2

Käisin laupäeval jälle kudutunnis õpetaja Tiina Meeri juures. See on nii intensiivne ja mõjus, et ma vist ei hinga ka nende tundide jooksul, vaid ahmin endasse mustreid ja meeleolusid, talletan tundeid ja tegevust. Väikese hingevärinaga viisin siis vahepeal kootud mütsid õpetajale näha ja olin ikka edevusest uimane, kui ta need oma mütside juurde teistele vaatamiseks välja pani. Tunnustus. Tuntav tunnustus, mis soojendab seestpoolt, valgustab, läidab ja liigutab õnnemolekule, mis koos punaste verelibledega südamest läbi tuhisevad. Eks need jäidki mu vereringesse nüüd keerlema ja tugevdavad mu immuunsust.

Foto NAGI's: PB150833

Mustriks "väike nupp".

Foto NAGI's: PB150854

Ma olen lugenud raamatuid ja juhendeid, vaadanud pilte ja jooniseid, kuid kõige parem õpetaja on ikka lihast ja luust inimene, kes oma sõna, meele ja mõttega annab juhatust ning paneb su õiges suunas liikuma. Ise nokitsedes võib see olla vaid uhke ja uljas paigaltammumine. Aga ei pruugi.
Oma esimesed õpetused sain vanaemalt. Ta ei osanud liiga palju, aga mida oskas, tegi unepealt. Ta ei kudunud kirest, vaid vajadusest. See-eest süüa tegi kirega - hapukapsasuppi, ahjuliha, kartulitanguputru, kilupirukat, mannavahtu... Kirg on ainus tuli, mida ma tean.
Hiljem õppisin vardaid seadma ise. Kirjasõna järgi. No, ei ole kerge. Ikka on midagi, mis adumata jääb, midagi olulist, mis kahe varda vahel kaduma läheb. Paljudeks aastateks jäin oma oskuste vahele virvendama - oskan-eioska - väga visalt käis tee teadmiste manu. Kuni jõudsin õpetaja Tiina Meeri juurde - nüüd saan hoogu juurde, tuult tiibadesse!

Foto NAGI's: PB100772

Kui ma juba oma vanaemast kirjutasin, siis täna tahan sõnaga meenutada ka oma vanaisa, kellega me näost näkku ei kohtunudki. Ma arvan, et tema kirg oli joonistamine. Nagu tema vennalgi. Minu kunstiajaloo õpetaja meelest võinuks ta olla samanimeliste Petseri ikoonimaalijate järeltulija. Viimane osutus vaid üheks mõtteks, seda faktiks vormistama ei kiirusta ja edasist uurimist ei taotle. Ta lahkus meie juurest täna, 43 aastat tagasi olles vaid 46-aastane. Nüüd on nad juba ammu koos. Minu vanaema ja minu vanaisa. Friida (Elfriede) ja Feliks.
Ka järgnevates sõnades.

Kaitsetult tuules.
Lillena luules.
Südame keeles.
Mõttes ja meeles.
Tules ja vees.
Õhkõrnas päikeses.
Üksinda ilmas.
Pisaraks silmas.
Päikesekullas.
Nüüd juba mullas.

Las olla neis piltides nende mälestusi, minu mõtteid ja jumala valguskiir.

Foto NAGI's: PB100773

Foto NAGI's: PB100768

Foto NAGI's: PB100769

Foto NAGI's: PB100770



2 comments:

  1. See on nüüd õige küll, et lihast ja luust õpetaja asendab iga kell raamatuid, ja isegi video ei ole nii mõjus. Müts on väga kaunis oma tagasihoidlikus toonis ja lihtsas kujus.

    ReplyDelete