Friday, May 29, 2015

Õnnis õitsemine.

Ma ei jõua ära imetleda seda õite ilu ja kirkust. Vaatan ikka jälle kui uut pilti, nagu miskit, mida varem pole näinud, silitan pilguga, paitan sõnaga.
Tulpide hääbuv värvimeri annab peagi teed liiliatele, iiristele, astilbedele. Ja pole vahet, mis on nende nuppude või kellukate nimi, tähtis on, et nad teavad oma kohta ja õitsevad, õitsevad, õitsevad...

Foto NAGI's: P5162490

Foto NAGI's: P5162471

Foto NAGI's: P5242555

Foto NAGI's: P5242556

Foto NAGI's: P5242564

Foto NAGI's: P5162491

Foto NAGI's: P5242559

Foto NAGI's: P5162482

Foto NAGI's: P5162486

Foto NAGI's: P5162475

Õnnelikku iseolemist!

Monday, May 25, 2015

Pidu meie tänavas.

Üks kindel linn ja pelgupaik.
Pelgulinn on pelgulinn.

Ega ma oma urust ei oleks keset laupäevast päeva Tallinnasse sattunud, kui mitte poleks laps lubanud minna sinna (loe Pelgulinna päevale) joonistama. Ja tore oli, et lubas.
Üritus oli väga meeldiv täis muusikat, käsitööd ning hinge kosutavaid kohtumisi.
Avastasin end seal lettide ja lava vahel jalutades mõttelt, et inimese üks suuri vajadusi on kuuluda. Ja see ei ole ainult nõrkadele ning vaevatutele. See on kõigile.

Jätan selle meelde kui päikeselise maipäeva, mis vaatab vastu neilt piltidelt.

Foto NAGI's: P5232511

Foto NAGI's: P5232501

Foto NAGI's: P5232503

Foto NAGI's: P5232513

Foto NAGI's: P5232547

Foto NAGI's: P5232504

Foto NAGI's: P5232512

Foto NAGI's: P5232526

Foto NAGI's: P5232506

Täiesti omaette asjaks kujunes Valge Kassi Maja külastus - lahkusin leti äärest kahe prossi ja sületäie soojade tunnetega.

Foto NAGI's: P5232546

Foto NAGI's: P5232509

Uskuge mind, sellel kotil on kirjas Elu on ilus! ja nii ongi.

Foto NAGI's: P5232508

Foto NAGI's: P5232516

Foto NAGI's: P5232518

Foto NAGI's: P5232540

Foto NAGI's: P5232528

Foto NAGI's: P5232529

Foto NAGI's: P5232530

Foto NAGI's: P5232531

Foto NAGI's: P5232532

Foto NAGI's: P5232533

Foto NAGI's: P5232534

Foto NAGI's: P5232535

Foto NAGI's: P5232536

Eeskava ja etteastete vahel jalutasin ümberkaudsetel tänavatel, kus jäi silma ajalikku ning aegumatut, värve ja õnnelikku õitsemist.







Wednesday, May 20, 2015

Kõik hingab.

Kevad on ilus, noor ja värske. Kevad on vaadata ja tunda, aga mulle näib, et ta saab endaga ise hästi hakkama. Seevastu sügis oma pehkinud raskevõitu äginas vajaks justkui mu tuge. Pean hoidma teda kuni külm ta vaikseks sunnib.
Kevadel kõik hingab. Nagu esimestest sammudest rõõmsalt kilkav pisut kohmakas inimlaps proovib kevad kõiki nippe, kuidas sind naeratama panna, kuidas sa ometi võiksid sirutada ta poole oma käed, et tunda elu õrna puudutust. Kevad on nagu must-valge film, mis järk järgult värviliseks muutub. Sa ei peaks ju imestama, kui pungad puhkevad ja naat oma sitked lehed aiapidaja ärritamiseks õieli ajab, aga ometi näib see kui muinasjutt, mille tahad tulevastele põlvedele üles tähendada, sest neilgi on kohustus märgata ja mitte end ribadeks rapsida.

Foto NAGI's: P4052346

Foto NAGI's: P4052338

Kedagi ei olnud enam kodus. Mõnikord jääb järgi ainult kest, isegi kui sisu oli enne olulisem.

Foto NAGI's: P4052347

Elu kobrutab ja kutsub end vaatama.

Foto NAGI's: P4052351

Miski pole rohkem päris kui kevadine rabarber.

Foto NAGI's: P4052359

Ülestõusmise hommikul. Pole midagi juhuslikku.

Foto NAGI's: P4052372

Foto NAGI's: P4052395

Elu ja surm üheskoos - loodus on leplik, sest ta teab rohkem kui meie iial teadnud oleme. Mustade kortsus marjade vahelt tärkamas uus lootus.

Foto NAGI's: P4052386

Kõigel on oma aeg ja koht - lohutan ma ennast ikka, kuigi tean, et see on vaid labane vale, millega enda küündimatust poputada. Loodus teeb oma valikud järjekindlas stoilisuses. Ma võiks igalt puult ja lillelt midagi õppida.

Foto NAGI's: lauk 013

Foto NAGI's: lauk 011

Foto NAGI's: lauk 015

Foto NAGI's: lauk 017

Foto NAGI's: lauk 018

Ühel kevadisel varahommikul hambaarstikabineti ukse taga võtsin kotist välja mitte hoolikalt varrastele põimitud lõnga, vaid raamatu ja sedagi mitte lihtsalt raamatu, vaid hea raamatu. Igasuguste edetabelite tippu rühkinud raamatu. Nojah, tavaliselt teeb müügitulemuse mõni erootikast punnis hall trikiraamat või siis raamat, mille pealkiri on "Kümne päevaga rikkaks" või "Viie minutiga saledaks". Tõsi - pärast lugemist oled endiselt vatsakas ja vaene ning näed hallides varjundites ikka vaid halli...
Olen väga aeglane lugeja ja pean hoolikalt valima, millega ennast jagan. Tõnu Õnnepalu "Lõpetuse ingel" on see, mida endast kildhaaval läbi lasta. See on muusika, mida kuuled, kui lugema hakkad; need on värvid, mida näed tema sõnade taga. Hindan raamatuid, mis kutsuvad mu endaga. Muidugi saan ma aru, et istun endiselt steriilselt lõhnavas kliinikus, kuid mu hing on vaba.
Mulle meeldivad raamatud, milles on mingisugune tõde või tõdemus. Ma saan nendest raamatutest alati midagi teada. Enamjaolt iseenda kohta. Isegi siis, kui see on vaid ühes tibatillukeses ajaühikus virvendav valgus. Mu omad mõtted saavad nähtavaks, mu tunded selgeks. Raamatul on õigus mind muuta. Ma ei pea muutuma kindlasti paremaks, aga ma pean uuest punktist edasi minema. See ei ole veel ümbersünd, aga see on õhtuhämaruses mööduvate autotulede valgus, mis julgustab teele asuma.

Foto NAGI's: lauk 022

Rabarber mõni nädal hiljem. Punnitab.

Foto NAGI's: lauk 025

Foto NAGI's: lauk 026

Sellest kortsmoorikust saab päevade möödudes pika varre otsas hiidsuur lehvik, aga enne peab päike ja tuul ta säbrulised vormid siluma.

Foto NAGI's: lauk 032

Foto NAGI's: lauk 043

Foto NAGI's: lauk 050

Foto NAGI's: lauk 001

Foto NAGI's: lauk 065

Foto NAGI's: lauk 069

Laugud on mu lemmikud. Neil on iseloomu ja elutahet, vastupidavust ja kindlameelsust.
Ja lõpetuseks veelkord rabarberist - juba mai esimestel päevadel jõudsid nad koogi sisse. Kevad on kingitus.

Foto NAGI's: P5022438