Thursday, April 16, 2015

Ma olen mets.

Kui ma selle räti metsas lahti rullisin, et sellest enne kingikotti tagasi panemist paar fotot teha, sain ma aru, mis värviga tegemist on.
Ja pilt räägib siinkohal rohkem, kui tuhat sõna.

Foto NAGI's: too 048
Foto NAGI's: too 058
Foto NAGI's: too 051
Foto NAGI's: too 044
Foto NAGI's: too 055
Foto NAGI's: too 059
Foto NAGI's: too 061

Seda rätti kandes võid metsa minna ja metsa jäädagi, seista nagu puu. Olla üks tuhandete seas ja mitte ükski vägi sind enam inimeste hulka tagasi ei sunni. Püüad tuult ja sahistad märguandena okkaid, aga hingel on hea. Mets on püha, kallis ja ometi nii tavaline. Olla tavaline on privileeg. Olla originaalne on katsumus, kapriis. Kannatus pole iseenesest miskit muud, kui tagajärg öeldud sõnadele, mõeldud mõtetele, tegemata tegudele. Lihtne, aga mõistetamatu. Küllaldane, aga mitte piisav.
Puu on püha - istutad puu, lased hingel kasvada; raiud puu, lased hingel lennata taevaste taha. Anna siis oma head mõtted kaasa ja tänu, et oli olemas puu - püha ja puutumatu; elu - habras ja hoomamatu.

4 comments:

  1. Hästi kirjutatud! Ja sall on üli-eriline-kaunis. :)
    Edu.
    Ruth /IT-s Kungla rahvas/

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tänan. Nii nagu silmused loovad ennast ise on ka sõnadega:)

      Delete
  2. Väga ilus! See on nii metsa värvi kui üldse olla saab.
    Ja kampsun eelmises postituses on armas, mulle meeldib :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tänan, olin isegi üllatunud , et lausa sama värv.

      Delete