Friday, January 16, 2015

Kassikäpa paid.

Mul on olnud elus neli kassi. Ainult neli. Aga mulle tundub, et kuna neist on nii äraütlemata palju mälestusi, koos veedetud tunde ja aastaid, oleks neid justkui olnud no, ütleme vähemalt kümme... Aga oli vaid neli pikkade nurru-karvadega pai maiat siidikäpalist.
Siia halli (Leedu villasest) suurrätti on kootud minu kasside käppade paid üheks suureks soojaks kallistuseks. Just nii ma mõtlesin sel kevadel oma kurbade mõtete krooniks.

Foto NAGI's: jaan 023

Foto NAGI's: jaan 032

Eks siin puude ja põõsaste küljes meeldis kassidel rippuda küll.

Foto NAGI's: jaan 015

Foto NAGI's: jõulud2

Just nii see ongi - soe, paks, villane. Ma ei tea midagi paremat. Nii tunned, kui oled koju jõudnud.

Kas linnule hommikul süüa panid? Lihtne on jõuda oma jutus kassidelt lindudele. Eriti arvestades seda, et pole ammu möödas ajast, mil rääkisin, et meie aias on nii vähe väikseid linde, vareseid küll, aga pisikesi mitte. Läks natukene aega ja Albik tõi mulle ukse taha sirakile tõmmatud tihase - ise tahtsid ju lindu - vaatas mind tunnustust ootava pilguga omal suled alles varvaste vahel... elu selline.

Foto NAGI's: ok 048

Aga Sina pane linnule pekki ja võibolla on Sul just nagu minulgi, et enam pole kassi ning linnukeste populatsioon on jõudsalt kasvanud. Omamoodi tore seegi ega siis elu tühja kohta jäta, vaid täidab selle tähenduslikult ainult Sulle mõistetavalt. Kasvõi linnud kasside vastu - ole vaid tänulik, see on soe tunne, mis annab kord tiivad, kord jälle juured just nii nagu vajad.

No comments:

Post a Comment