Friday, August 29, 2014

Augusti ahhetused.

Ja nii siis ongi. Mõned päevad veel ja läbi. Finito.
Sandaalid on märkamatult asendunud kinniste kingadega ning imeväel on kummikud liikunud ukse juurde justkui teades kui väga ma neid kohe-kohe vajan. Jopegi käitub nagis aina väljakutsuvamalt ja mul on tunne, et pean ta mingi päev ühele väikesele jalutuskäigule kaasa võtma.
Aga õiteilu ei näi kahanevat, ikka erksamad ja küütlevamad enne surma suhu vajumist, enne aianurgas kompostiks saamist. Kui vaid päike ennast veel näitaks ning paitaks hommikujaheduses mu palgeid.

Foto NAGI's: P8162295

Foto NAGI's: P8162305

Siit tulevad õied, mis pakuvad rõõmu pikas sügises.

Foto NAGI's: P8162294

Need vihmapisarais pallid on ilmselt juba mahlaks pressitud.

Foto NAGI's: P8162292

Ja need iludused võtsin juba mõni aeg tagasi üles.

Foto NAGI's: P8162309

Foto NAGI's: P8062027

Kodune vitamiiniülekanne teismelisele. Kui ikka enam suust sisse ajada ei jaksa, lähevad käiku muud meetodid.

Foto NAGI's: P8132134


Thursday, August 21, 2014

See ei ole toidublogi ehk kuldsed kiired supipotis.

Sel suvel leidsid tee minu aeda suvikõrvitsad. Üle mitme aasta taas kord. Algul kidusid ja kannatasid külma ning vihma, aga sooja saabudes kasvasid tõelisteks kaunitarideks. Said suured, kollased ja rõõmsad. Aga edasi?

Üks võimalus nendest päikesekiirtest midagi maitsvat valmistada on siin - püreesupp.
Lihtne, loogiline ja vaheldust pakkuv. Ilma lihata. Võtad tagaaiast porgandi ja kartuli lisaks ning voilà!

Ja kuigi ma tean, et toiduga ei mängita, siis panin produktid lauale ritta ja pildile.

Niisiis - supi sisse panen porgandi ja kartuli kuubikud. Keedan soolases vees pehmeks ja lisan kõrvitsa ning 150-200gr sinihallitusjuustu. Püreestan. Söön. Nämm.

Foto NAGI's: P8152232
Kõik on alles alguses.

Foto NAGI's: P8152243
Vahetult enne püreestamist.

Foto NAGI's: P8152254
Kuldne ja hää.

Foto NAGI's: P8152249
Tummine teine.

Ja edaspidi on see siin ikka käsitööblogi.


Sunday, August 17, 2014

Laane lapsed.

Foto NAGI's: P7192002

Juulikuu pakkus paljude sündmuste hulgas suguvõsakokkutulekut, mis ei jäänud meelde mitte palava päikese ega maitsvate suupistete tõttu, vaid pigem ikka võrratute inimesetega taaskohtumise ning jällenägemise rõõmu pärast.
Olles mõned head nädalad varem kuulnud oodatud sündmusest, hakkas minu käsitööst läbi immutatud aju täistuuridel tööle ja... siis ta töötas õige natukene. Ega rohkem polnud vajagi selleks, et üks sügavlilla alpaka varrastele haarata ja rätikuks vormistada.
Muster tuli nagu ise tahtis, ikka nagu elu isegi - kord sulgkerge ja õhuline, siis aga tume ja tummine. Ma arvan, et Anu leiab sealt ise oma käidud rajad ja tõtatud teed ning palju, nii palju on käia meil veel.
Enne lendu laskmist püüdsin pildile, et oleks mul, mida mäletada.

Foto NAGI's: Picture 121

Foto NAGI's: Picture 114

Foto NAGI's: Picture 115

Foto NAGI's: Picture 122