Tuesday, December 4, 2012

Aadu Kägu uued sokid. Järgmiseks seenelkäiguks.

See aasta on mind rõõmustanud kahe omanäolise filmiga. Pariisist olen ma juba rääkinud, nüüd siis juba ammu nähtud "Seenelkäik".
See on film, milles mets teeb oma rolli - kui nii võib öelda? - ja sündmusteahel annab pikaks ajaks mõtteainet. Minu jaoks jutustab selle loo ajakirjandust ja loodust trotsiv Aadu Kägu - juba see nimi ei lase tegelast liig tõsiselt võtta. Raivo E. Tamm suurel ekraanil ei peta mu ootusi, tema näos on mingi joon, mis saab olla omane ehk väga heale näitlejale, millest peegeldub nii selgelt mängitav roll. Ja kuigi vanast harjumusest käib ta mul laupäeviti kodus see-suur-et-Allanina (ühel inimesel peab ju ometi olema kindel töökoht), siis filmis on ta selgem, piiritletum.
"Seenelkäik" jääb omamoodi kummitama. Ma tahan, et see meenuks mulle samamoodi nagu näiteks "Siin me oleme". Aadu Kägu versus Aadu Kadakas? Mõlemaid kisub looduse rüppe ja mõlemad jäävad mulle meelde.

Ma ei saa silme eest pilti, kuidas tegelased puu najal niisket ööd trotsides istuvad. Sellest inspireerituna sündisid ka Aadu Kägu nimelised seenelkäigu sokid. Mehised ja stiilsed. Nalle ja Juvel.

Foto NAGI's: Picture 501

Foto NAGI's: Picture 512



No comments:

Post a Comment