Thursday, December 27, 2012

Jõude jõulud ja luuletus.



Vastu kõrget halli seina
langeb lund otse tähtede seast,
jään väikese varjuna seisma
aknast langeva valguse peal.

Seisan, jäljed lund saavad täis,
aknast küünalde värelus
sõnatu palvena näib,
hinges arutu ärevus.

Öö nagu kutsuks endaga...
Ütle, kuhu ma lähen?
Seisan vastsündind palvena,
seisan palves veel vähe,
siis alles lähen.

Kirik jääb tuledes maha,
midagi endaga viin.
Lumi jälgi täis sajab.

Hing on alati prii.

Selle luuletuse kirjutasin ma nii umbes 20 aastat tagasi. Ja kuigi aastad lendavad on mõte endiselt kui ehk mitte värske, siis enam-vähem aktuaalne ikkagi.

Jõulu teisel pühal käisin vaatamas Harju-Madise kirikut. Hea tunne jäi.
Sel aastal on olnud hea võimalus külastada Eestimaa ilusaid paiku talvisel ajal. Karge ja lumine, külm ja ilus.

Foto NAGI's: Picture 582

Foto NAGI's: Picture 576

Foto NAGI's: Picture 564

Need jõulud on olnud pikad ja jõude. Jääaja ja Madagaskari jõulud lisaks. Grinch pole suutnud mult midagi pihta panna...
Näitan siinkohal viimast saaki ehk siis minu isiklik jõulukink. Käisin Tartus jõulukontserdil ja külastasin ka Lõuna keskuse käsitööpoodi Vikkel. Juba teist korda. Esimesel korral ahmisin niisama õhku ja silitasin tokke. Seekord olin kindlal veendumusel, et ilma SELLETA ma sealt ei lahku. Naarits. Minu naarits. Saab siis näha, millal sellest sall saab...

Foto NAGI's: Picture 533



Thursday, December 20, 2012

Dharma ja Liann. Jõuluhea.

Mõne aja eest märkasin täiesti juhuslikult Liann Lõngade kodulehelt, et koostöös heategevusfondiga Dharma koome kaasmaalastele jõulurõõmu. Ei jäänud ma siis midagi niisama vahtima vaid võtsin vardad välja...
Plaane oli muidugi palju (nagu alati!), realiseerisin nendest mõne, sest antud aeg on piiratud ja valikud tuleb ikka endal teha. Kahju ainult, et nii hilja üleskutset märkasin. Tegin mütsi ja kaks kaelust. Pildistasime mõne aja eest, aga siia panen need üles nüüd, kui pakk on juba ära viidud. Mõtlesin, et enne mune ja siis alles kaaguta!

Loodan, et need kudumid kandjatele rõõmu ja soojust annavad!
Häid saabuvadi pühi! Ja varrastele hoogu juurde!

Foto NAGI's: Picture 519

Kaelus ja müts.

Foto NAGI's: Picture 517

Foto NAGI's: Picture 516

Foto NAGI's: Picture 520

Foto NAGI's: Picture 530

Kaelus.

Wednesday, December 5, 2012

Seenelkäigu sokid. Osa 2.

Ega siis Aadu Kägu üksi metsa läinud, ikka koos kaaslasega. Seega ilmus minult veel üks paar sokke, sedapuhku naiselikumad ja värvirõõmsamad. Kudusin esimest korda Drops Delight lõngast, värvid on minu lemmikud, aga lõng jäi kuidagi külmaks ja kaugeks. Sokid on jalas mõnusad ja õigusega nimetatakse neid polüamiidi osalusega lõngu sokilõngadeks. Võibolla ka jaki võiks sellest kududa, kuid endale "lähemale" ma seda ei sooviks.
Samuti üllatas mind see, et valisin poes lõngad, mis algasid samasuguse värviga ja kõik oligi võrdne kuni varbaotsteni, siis värvid enam kokku ei langennud ning saingi omale parema ja vasaku jala sokid...

Nimetame need sokid siis Viivi-nimelisteks seenelkäigu sokkideks.
Ja võibolla, kui vardad enne rooste ei lähe, ilmuvad ka Zäki-Zokid.

Foto NAGI's: käsitöö 027
Vaadata on lõng väga-väga ilus, meeldiva keeruga.

Foto NAGI's: Picture 459

Tuesday, December 4, 2012

Aadu Kägu uued sokid. Järgmiseks seenelkäiguks.

See aasta on mind rõõmustanud kahe omanäolise filmiga. Pariisist olen ma juba rääkinud, nüüd siis juba ammu nähtud "Seenelkäik".
See on film, milles mets teeb oma rolli - kui nii võib öelda? - ja sündmusteahel annab pikaks ajaks mõtteainet. Minu jaoks jutustab selle loo ajakirjandust ja loodust trotsiv Aadu Kägu - juba see nimi ei lase tegelast liig tõsiselt võtta. Raivo E. Tamm suurel ekraanil ei peta mu ootusi, tema näos on mingi joon, mis saab olla omane ehk väga heale näitlejale, millest peegeldub nii selgelt mängitav roll. Ja kuigi vanast harjumusest käib ta mul laupäeviti kodus see-suur-et-Allanina (ühel inimesel peab ju ometi olema kindel töökoht), siis filmis on ta selgem, piiritletum.
"Seenelkäik" jääb omamoodi kummitama. Ma tahan, et see meenuks mulle samamoodi nagu näiteks "Siin me oleme". Aadu Kägu versus Aadu Kadakas? Mõlemaid kisub looduse rüppe ja mõlemad jäävad mulle meelde.

Ma ei saa silme eest pilti, kuidas tegelased puu najal niisket ööd trotsides istuvad. Sellest inspireerituna sündisid ka Aadu Kägu nimelised seenelkäigu sokid. Mehised ja stiilsed. Nalle ja Juvel.

Foto NAGI's: Picture 501

Foto NAGI's: Picture 512