Thursday, August 18, 2011

Õrn. Armas, õrn...

Oma parima osa anname oma lastele ja nemad võtavad selle üsna loomulikult vastu. Ja vahel nad rõõmustavad selle üle...

Roosa on üks äraütlemata imelik värv. Mitmepalgeline. Vahel otsekui rahu ise, samas  jälle kriiskab või silmad peast... Minu lapsel oli roosa periood kuni seitsmenda eluaastani, siis tulid lilla, roheline ja sinine. Ja siis tuli ema oma roosa lõngaga, et lapsele midagi uut teha... Kipub keeruline olema nagu põlvkondade kokkupõrked ikka! Ometi hakkas see kõik meile mõlemile meeldima...


Lõng on täisvillane, mõnusate üleminekutega. Hästi meeldiv kududa. Niisiis sai laps omale kaeluse, mida annab õlgadele sikutada, ja käpsikud.


Muster imelihtne palmik ja vikkel, kootud edasi-tagasi (ehk siis mitte ringselt) ja vahele lühendatud ridadega lisa ripskoes, et kaela ümbert oleks kitsam ning õlgadelt laiem.


Ülemine serv on soonikkoes, et hoiaks sooja ja oleks meie sügisesse sobiv kaaslane. Vardaid kasutasin nr 2,5 nagu mul enamus tööde puhul kombeks, kui pole just jäme lõng.






Nagu minu puhul ikka, sai ostetud lõnga omajagu ja nüüd vaatasime, et võik lisaks veel kududa peapaela - ikka arvestades meie sügisilmasid. Lõng pärineb Tallinna Kaubamajast.

No ja veel üks kehakate - on ta siis vest või "ma-ei-tea-mis". Kampsiku mõõtu justkui välja ei anna - varrukad puha puudu.
Lõngaga oli nii, et käisin suvel Haapsalus ja peatänava ühes poekeses, kus müüdi kosmeetikat, kotte ja muud kila-kola, oli üks väike korvike nurgas, milles tukkusid tokid puuvillalaadset lõnga. See pilt köitis mind nii, et lahkusin poest tokid kotis. Kodus hakkasin saaki lähemalt uurima ja plaani pidama. Võitis soov kududa tütrele (suunaga ülevalt alla) suvine asjake. Lõng on BBB Marea, 46% puuvilla, 46% akrüüli ja allesjäänud osa polüamiidi. Lõng on väga sümpaatne, konkreetne, kergelt kullaläikese niidiga. Muster pea olematu - augud ja ripskude. Tegin meelega üsna laia - mitte just kosumise jagu - vaid pigem vabaduse jagu, et suvine tuuleõhk saaks ihule ligi.


3 comments: