Tuesday, August 30, 2011

Kott ja rätt.

Pealkiri on nagu logopeediline harjutus, kuid siiski - täna vaatan neid suvi-suviseid fotosid ja meenutan, kuidas kõik alguse sai.

Rätiga on eriti lihtne, sest selle tegin ma nii ammu, et ei mäletagi suurt midagi. Aga siis polnud veel blogimist ollagi ja alles nüüd jõuab "vanameister" vaatajate ette. Lõng on peenike, pehme ja armas villane ning heegeldatud sai see väga lihtsal moel. Seevastu mäletan hästi seda, et heegeldasin rätikut sageli Audentese staadioni ääres, kui poeg trenni tegi...

Kott tuli mu juurde aga hiljuti. Mai viimasel päeval andis endast märku, kui Prisma lõngariiulil Novita Puro Batik lõngavalikut nägin. Katsusin ja vaatasin. See oli ilus ja meeldivalt siidine... olin sõna otseses mõttes kaunist värvivalikust nii pimestatud, et ei vaadanud toote koostist. See tundus nii puuvillane, et kui ma siis ükskord tuhande aasta pärast vaatasin, et tegemist on akrüüliga, kukkusin pikali ja vajasin vett ning õhku... Ma ei suuda siiani uskuda, et see minuga juhtus! Alati olen mina see, kes kõike uurib, vaatab üle, mõtleb, kontrollib ja peab nõu... Mis minuga siis küll juhtus? Mine või arsti juurde...
Vaatamata kõigele sai kott suure suve puhuks valmis. Kanda on teda päris tore.

Ja, et mitte kõige tähtsamat unustada - seda kotti poleks tulnud, kui ma poleks näinud, kuidas heegeldab Marianne S! Tänud!




No comments:

Post a Comment